Koostöö ja koosloome digikeskkondades

Õppeaine Koostöö ja koosloome digikeskkondades esimeseks ülesandeks oli planeerida ja läbiviia intervjuu kursusekaaslasega, tema kogukondadesse ja võrgustikesse kuulumise kogemuse kohta. Alustuseks tutvusi artikliga Kilpatrick, S., Barrett, M. & Tammy, J. (2012). Defining learning communities. Seejärel koostasin küsimused etteantud skeemi järgi (warm-up questions, deepening questions, closing question). Küsimuste koostamisel mõtlein sellele, mida ma soovin teada saada ning märksõnadeks võtsin õppimine, õpetamine, koostöö, haridustehnoloogia, isiklik areng.

Viisin intervjuu läbi Emma Loorega, enne intervjuud teadsin tema kohta põhimõtteliselt ainult seda, et ta töötab õpetajana ning oli huvitav tema kohta rohkem teada saada.

Intervjuu

Soojendusküsimused

1. Mis on sinu elu moto?

Ma ei ütleks, et mul on elu moto, aga

arvan, et asjad juhtuvad põhjusega ja sellega tuleb leppida (‘‘it is what it is’’)

2. Millega meeldib sulle vabal ajal tegeleda?

Käin jõusaalis; katsetan nüüd sügisest joogat, kus käin kaks korda nädalas; loen ilukirjandust; veedan aega sõpradega.

3. Nimeta üks asi, mida oled alati tahtnud teha? Miks just seda?

Praegusel hetkel tahan rohkem reisida, uueks sihtkohaks oleks Kolumbia. Veel tahaks tätoveeringuid: ühte raamatutest, kuna mulle meeldib lugeda, ja teist tammepuust oma perekonnanime tõttu.

Süvenevad küsimused

1. Kellena sa töötad?

Olen hetkel 6.-8. klasside eesti keele ja kirjanduse õpetaja.

2. Miks valisid õpetaja kutsumuse?

Tundus peale gümnaasiumit õige otsus, kuna see garanteerib mul töö terveks eluks. Teadsin, et kui mulle see eriala ja töö ei meeldi, siis saan alati midagi muud teha.

3. Mis toetab sinu arengut valitud erialal?

See, et töötan õppimise kõrvalt selles samas valdkonnas ning et saan pidevalt tagasisidet oma õpilastelt.

4. Millise õpetajana sa ennast näed? Mis on sinu tugevused?

Praegu tunnen, et olen koolis see tore noor ja lahe õpetaja, aga näen, et arenguruumi on tohutult. Tugevuseks on kindlasti see, et olen noortega väga sina peal, mis võib mingitel hetkedel töös ka raske olla (ma ei suuda ennast ‘‘kehtestada’’ ehk klassis läheb lärmiks), sest nad ei pea mind minu nooruse tõttu autoriteediks. Olen tehnoloogiaga väga sina peal ja pidevalt kasutan tunnis digitehnoloogiat, teised õpetajad väga mitte.

5. Milline on sinu kui õpetaja roll õpilaste kujundamisel, lisaks teadmiste andmisele?

Pean neid ka suunama, kuidas olla normaalne inimene. Palju on erinevaid probleeme, mida on vaja lahendada, eriti, mis puudutab suhtlemist. Pean olema neile avatud kuulaja.

6. Kuidas motiveerid õpilasi õppima?

Olen selles suht kehv ausalt öeldes. Mul on erinevate klassidega erinevad süsteemid, nt koguvad punkte ja saavad ise klassiga valida, mida me teeme tunnis või siis aktiivsete õpilaste nimed lähevad kirja ja kontrolltöö päeval loosin välja inimese, kes ei pea tööd tegema. Samas näen, et süsteemid ei tööta 7.-8. klassis, sest murdeiga on vist nii tugevalt peal, et tunnis on vaja pidevalt ennast ‘‘tõestada’’ ja ülbitseda.

7. Milline on olnud organisatsiooni roll sinu erialasel arengul?

Töökoht ei ole mul erialasel arengul väga toetanud: minu tunde ei käida vaatamas ja vestluseid ega tagasiside kohtumisi pole. Alustavale õpetajale ütlen ausalt, et halb.

8. Mis paneb sind tundma, et oled organisatsiooni väärtuslik ja hinnatud liige?

Tunnen, et olen osa organisatsioonist, aga kuna ei ole seal töötanud aastakümneid nagu paljud teised õpetajad, siis pole veel see n-ö põhiliige.

9. Kas eelistad töötada iseseisvalt või meeskonnas?

Oleneb. Tavaliselt nokitsen siiski ise. Ka minu töökohas on vähe koostööd, harjunud ise asju tegema.

10. Kuidas kirjeldad ennast kui meeskonna liiget? Millised on sinu tugevused ja arenguvajadused?

Olen hea kuuletuja. Kui mulle anda ülesanne, siis teen selle alati ära. Ja korralikult. Tunnen, et suhtlemisoskust peab siiski rohkem viluma, rohkem jagama oma mõtteid ja tundeid. Teised ei näe minu pähe ja ei tea, mis seal toimub.

11. Kuidas tuled toime stressirohkete olukordade ja meeskonnas tekkivate erimeelsuste ning konfliktidega?

Tavaliselt ei võta endale juhipositsiooni, aga ma ei ole ka konfliktne inimene ning seetõttu ei tule isegi meelde, et oleks selliseid olukordi olnud, kus peab midagi klattima hakkama. Eelnevad ülikooli rühmatööd on pigem halvad olnud: inimesed ei tee midagi ja siis pead ise püüdma päästa viimasel minutil midagi. See tavaliselt ajab närvi küll. Ja siis ma ei ole tavaliselt midagi öelnud 😛

12. Miks valisid õpingute jätkamiseks Haridustehnoloogia eriala?

Ei tahtnud edasi magistrisse mitme aine õpetajaks minna õppima, sest õpetaja baka oli minu jaoks ajusurm. Olin eelneval poolaastal veel saanud koolis õpetada informaatika tunde, kuna kedagi teist ei ole võtta, ning nägin, kuidas õpilased ei oska arvutis mitte midagi teha. See kõnetas mind ja peale seda ma avastasin haridustehnoloogia õppekava: tundus loogiline valik, nii saan õpilasi digipädevustega aidata.

13. Kuidas sa kasutad oma haridustehnoloogia alaseid teadmisi/oskusi töös õpetajana?

Ohverdan väga palju oma aega tundidest, et õpilaste digioskuseid arendada. Selleks kasutan all olevaid lehekülgi.

14. Milliseid veebikeskkondi kasutad/oled kasutanud õpetamisel?

Praegu võtsin kasutusele Schoolaby, kuhu laen üles tunnis kasutatavaid materjale. Lõbusateks hetkedeks on alati Kahoot ja quizizz; arvutiklassis käime nt kirjandeid ümber kirjutamas ja vormistamas. Nii saan neile ka õpetada, kuidas kooli Outlooki programmid töötavad.

Kokkuvõtvad küsimused

1. Kuidas on kulgenud sinu õpingute algus? Mida uut oled selle lühikese aja jooksul juba õppinud?

Väga põnev on olnud! Ma pole õppimise vastu enne nii suurt huvi tundnud. Mulle esimest korda elus vist meeldib koolis käia. Õppinud olen nii mõndagi: esiteks, kõik mõisted, mis on seotud haridustehnoloogiaga, mis meil tundidest läbi on käinud. Teiseks, kogu andragoogika pool on mulle täiesti uus.

2. Mis on olnud õpingute juures ootamatu või üllatav?

Kui koostöine see on. Sain aru, et magister on põhimõtteliselt üks suur 21.sajandi oskuste rakendamine: koostöö, suhtlemine, digipädevus, loovus. Baka oli nagu vana 19.sajandi kool, magister juba tänapäevane.

3. Kus sa ennast 5 aasta pärast näed?

Loodan, et olen kuskil haridustehnoloog. Praegu ei tunne, et edasine suund oleks koolis, võib olla mõnes muus asutuses. Tahaksin välismaal elada mõnda aega.

4. Kui sa saaksid iseendale sinna jõudmiseks midagi soovida, siis mis see oleks?

Julgust ja kannatust. Võta rohkem aega iseendale ja ära suru oma probleeme alla.

Intervjuu läbiviimine ei olnud minu jaoks uus kogemus, kuid oli siiski huvitav . Suhtlus sujus hästi, intervjuu küsimused olid loogilises järjestuses ja tundus, et intervjueeritaval oli neile hea vastata. Intervjuu kulges mõnusas õhkkonnas ja andis vastused mulle huvi pakkunud teemade kohta ning sain oma kursusekaaslase kohta rohkem teada.

Huvitav oli teada saada, milliste raskustega noor õpetaja peab kooli silmitsi seisma.

Loetud materjal

Kilpatrick, S., Barrett, M. & Tammy, J. (2012). Defining learning communities.