Design a site like this with WordPress.com
Get started

Petukiri

Inimeste meiliaadressidele laekub allolev kiri.

Mida sellise kirja juures tähele panna?

Kiiruga peale vaadates tundub kõik õige ning tundub lihtne võimalus rahaliseks võiduks. Kui aga hakata kirja süvenema siis on näha, et kiri tuleb väga kahtlaselt meiliaadressilt. Juba selle järgi võiks inimene otsustada, et kiri on kahtlane ja seda tuleks eirata.

Kirjale on lisatud link ankeedile, kus küsitakse isiklikke andmeid. See on kindlasti üks tõsine ohumärk. Ametlikud teenusepakkujad ei küsi isikuandmeid läbi ankeetide, kui andmeid on vaja uuendada siis seda palutakse teha kodulehele sisse logides.

Ankeedis, mida täita palutakse on küsitud väga delikaatseid isikuandmeid, mille jagamisel peaksid inimesed olema ettevaatlikud. Ankeeti vaadates ei ole seal välja toodud ka, mille jaoks andmeid kasutatakse ja kuidas on tagatud privaatsus ja andmekaitse. Sellisele planketile andmete sisestamisel võib inimene seada end suurde ohtu.

Selliseid imesid ei juhtu, et sa pole üheski loosis osalenud aga sulle langeb sülle suur auhind. Kui digimaailmas on miski liiga hea, et olla tõsi siis ta ka on liiga hea, et olla tõsi.

Kuidas käituda sellise kirjaga?

  • Kirja tuleks kriitiliselt hinnata ja ei tohiks uskuda kõike, mida pakutakse
  • Kirja tuleks eirata ja kirjas olevatele linkidel ei tohiks klikkida
  • Kirjast tuleks teatada teenusepakkujale
  • Ei tohiks jaga oma isikukoodi, aadressi, pangakonto nr ja teisi andmeid, kui ei tea, milleks neid kasutatakse

Teema põhjendus

Valisin selle teema, kuna inimesed satuvad kergesti kelmuste ohvriks, eriti siis kui on lootust saada mingit kasu. Sarnaste pettuste ohvriks võivad langeda igas vanuses inimesed, nii noored, kui ka pensionärid, seda just siis, kui neil ei ole piisavalt teadmisi digiturvalisuses ning nad ei oska saabuvaid meile kriitiliselt hinnata. Oma isiklike andmete jagamisega võivad inimesed endale teadmata häda kaela tõmmata, sest nad ei tea, kuidas pahatahtlikud inimesed neid kasutada võivad. Ja ilmselgelt on nende andmete kasutamiseks erinevaid võimalusi. Oluline on inimeste teadlikkust sellel teemal tõsta.

Minu jaoks oli väga lihtne sellise petukirja koostamine, ma ei oska öelda kui paljud inimesed sellisele kirjale reageeriksid aga inimesed, kes pettustega õnne proovivad leiavad kindlasti tõhusamaid ja petlikemaid mooduseid oma kelmuste sooritamiseks. Peame ise alati valvsad olema, et mitte petta saada.

ALLIKAD

Politsei- ja piirivalveamet. Kelmused. Loetud aadtressil: Kelmused – Ennetusalased materjalid – Politsei- ja Piirivalveamet

Teeviit. (2021). Kuidas vältida petuskeemide ohvriks langemist? Loetud aadressil: https://www.teeviit.ee/kuidas-valtida-petuskeemide-ohvriks-langemist

Your Europe. (2022). Andmekaitse ja netiprivaatsus. Loetud aadressil: https://europa.eu/youreurope/citizens/consumers/internet-telecoms/data-protection-online-privacy/index_et.htm

Kolmas teema: Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Personaalsete ja avatud õpikeskkondade ülesande teoreetilise osa jaoks valisin Väljataga ja Laanpere (2010) artikli personaalsetest õpikeskkondadest ning osaliselt lugesin ka Kompen ja teiste (2019) artiklit. Postitusen annan ülevaate artiklist ning postituse lõpus on skeem, minu personaalsetest õpikeskkondadest.

Kõigepealt selgitaksin enda jaoks lahti kaks mõistet.

Mis on Web 2.0?

Ärirevolutsioon arvutitööstuses, mille põhjustas üleminek internetile kui platvormile ja püüd mõista selle platvormi edu reegleid. Peamiseks reegliks sai luua võrguefekte kasutavaid rakendusi, mis muutuvad seda paremaks, mida rohkem inimesi neid kasutab. (O’Reilly Radar, 2006)

Mis on PLE (Personal learning environments)?

PLE on keskkond, mis on kokku pandud vahenditest, informatsiooniallikatest, sidemetest ja tegevustest, mida iga individuaalne isik kasutab regulaarselt õppimiseks. Iga õppija valib oma Web 2.0 tööriistad ja ühendab need, selleks et koguda, korraldada, töödelda ja jagada teavet ning hallata oma teadmisi. (Kompen et al., 2019)

Väljataga ja Laanpere artikkel keskendub kontseptisioonile, õppija kontroll, kui enesejuhtimise väljendusviis formaalhariduse kontekstis. Artiklis vaadeldakse lähemalt, kuidas õppija kontroll juhendamisfunktsioonide üle on seoses õppekavaga ja personaalsete õpikeskkondadega. Artikli autorid illustreerivad teoreetilist raamistikku, eksperimentaalsete sekkumiste käigus kogutud kogemustega. (Väljataga & Laanpere, 2010)

Selleks, et kiirelt muutuvas maailmas toime tulla on inimestel vaja pidevalt enda jaoks iseseisvalt juurde õppida. Isejuhtiv õppija suudab iseseisvalt oma teadmisi ja oskuseid uuendada ning selliste inimeste järgi on vajadus. (Väljataga & Laanpere, 2010) Minu kogemuse järgi pannakse ülikoolis ennastjuhtivate õppijate kujundamisele suurt rõhku aga kuidas on lood gümnaasiumis? Praeguse aja tehnoloogilised võimalused annavad õppimisele hoopis uue perspektiivi. Tehnoloogiliste vahendite ja teenuste kasutamine õppetöös oskuslikult võib avaldada õpilastele positiivset mõju, kuid see eeldab ka, et õppijate digipädevusi järjepidevalt arendatakse ning nende teadlikust ja oskusi tehnoloogia kasutamisest õppetöös suurendatakse.

Õpikeskkond muutub personaalseks õpikeskkonnaks, kui õppijal on selle üle kontroll, ta pääseb sellele vabalt ligi, ta saab seda ise disainida, muuta ja kasutada viisil mis talle sobib. PLE ümbritseb õpilast ja tema projekti, kuid haridusasutused ja eakaaslased võivad seda siiski mõjutada. (Väljataga & Laanpere, 2010) Õppejõud usuvad, et kui personaalseid õpikeskkondi luua ja neid järjepidevalt kasutada siis õppijad võtavad kontrolli oma õppeprotsessi üle ja hakkavad õpikeskkondi iseseisvalt valima ja omavahel vastavalt vajadusele kombineerima (Kompen et al., 2019).

Minul üliõpilase seisukohast oli huvitav lugeda kuidas antud eksperimentaalne uurimus õppijatele mõjub ning millised olid uurimuse tulemused. Õppijatele oluliste juhtimishunktsioonide üle kontrolli andmise tulemuseks võib olla ennastjuhtiv õppija, kes on võimeline ka väljaspool haridussüsteemi oma teadmisi ja oskuseid täiendama (Väljataga & Laanpere, 2010). Kindlasti on sellise õppe juures omad plussid ja miinused. Pluss poolel on kindlasti see, et läbi sellise meetodi õpib väga palju ning õpilane peab pingutama ja oma õppimise eest ise vastutuse võtma. Keeruliseks teeb aga õppimise see, et kõigi õppijate digipädevused ei ole samal tasemel ning kõik ei pruugi suuta tehnoloogia kasutamisel sammu pidada, seesama mõte tuli välja ka artiklist.

Õppija kontrolli saavutamiseks on oluline luua tasakaal õppija kontrolli ja õpetaja abistamise vahel. (Väljataga & Laanpere, 2010)

Skeem minu personaalsest õpikeskkonnast

Kasutatud Allikad

O’Reilly Radar. (2006). Web 2.0 Compact Definition: Trying Again http://radar.oreilly.com/archives/2006/12/web-20-compact-definition-tryi.html

Torres Kompen, R., Edirisingha, P., Canaleta, X., Alsina, M., & Monguet, J. M. (2019). Personal learning Environments based on Web 2.0 services in higher education. Telematics and Informatics, 38, 194–206. https://doi.org/10.1016/j.tele.2018.10.003

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Teine teema: Õpihaldussüsteemid

Teise teema ülesandeks oli õpihaldussüsteemidega tutvumine. Valida oli teoreetilise ja praktilise ülesande vahel. Esialgu otsustasin teoreetilise ülesande kasuks, lugesin juba artikligi läbi, kuid kokkuvõtte tegemine jäi venima. Siis mõtlesin, et tegelikult oleks huvitav tutvuda ühe õpihaldussüsteemi kasutamisega õpetaja vaatest. Eelnevalt olen neid kasutanud ainult õpilasena.

Kursuse loomist hakkasin proovima Google Classroom’is. Ma olen varem viinud läbi digipädevuste koolituse õpetajatele ning kursuse loomiseks kasutasin juba olemasolevaid materjale. Äkki on kunagi vaja koolitust korrata, siis on vajalikud materjalid õpihaldusüsteemi üles laetud ning neid on mugav sealt üles leida ja kasutada.

Paremal on kursus, milles ma osalen õppijana ja vasakul kursus, mille ma ise lõin. Kursuse loomine oli väga lihtne. Ka kursusele sisu loomine ja selle üles laadimine on antud süsteemis lihtne ja loogiline. Antud kursuse loomiseks on see keskond väga sobiv, kuna ei eelda õppijalt väga palju tehnilisi oskuseid.

Alustasin sellest, et lisada ülesande, mida õppijad peaksid enne koolitust täitma. Valisin + märgi alt assignment, siis lisasin ülesandele pealkirja, sisukirjelduse ning alt valikutest sain juure panna ka lingi küsimustikule.

Materjalide alla lisasin failid, mida kursusel vaja läheb ning süsteem lisas need automaatselt ka drive’i kausta, nii et kõik materjalid on lõpuks kättesaadavad ühest kaustast. Süsteemis oli võimalik ka väga lihtsalt, ühe klõpsuga luua Google Meet link, et viia läbi veebikohtumisi.

Proovisin ka teise kontoga kursusel osalejaks saada aga kuna oli kursuse loonud oma tlu kontoga siis organisatsiooniväliste kontodega liituda polnud võimalik. Oleks olnud huvitav näha, kuidas see kursus õppija vaatest välja näeb ja kuidas ülesannete lisamine, täitmine käib. Ka hinnete lisamise osa ei olnud mul võimalik õpetaja vaates näha, ega hindeid lisada, kuna kursusel praegu päris osalejaid ei olnud.

Üldiselt on minu hinnang antud õpihaldussüsteemile hea. Väga mugav ja lihtne kasutada. Esialgu mul ei olnud mingeid ootusi Google Classroomi suhtes aga kui ma seda nüüd kursuse jaoks katsetasin siis võib öelda, et üllatusin, et tegelikult on päris hea süsteem ning ma arvan, et ma kasutaks ka edaspidi seda, kui vajadus tekib.

Intervjuu

Õppeaine Koostöö ja koosloome digikeskkondades esimeseks ülesandeks oli planeerida ja läbiviia intervjuu kursusekaaslasega, tema kogukondadesse ja võrgustikesse kuulumise kogemuse kohta. Alustuseks tutvusi artikliga Kilpatrick, S., Barrett, M. & Tammy, J. (2012). Defining learning communities. Seejärel koostasin küsimused etteantud skeemi järgi (warm-up questions, deepening questions, closing question). Küsimuste koostamisel mõtlein sellele, mida ma soovin teada saada ning märksõnadeks võtsin õppimine, õpetamine, koostöö, haridustehnoloogia, isiklik areng.

Viisin intervjuu läbi Emma Loorega, enne intervjuud teadsin tema kohta põhimõtteliselt ainult seda, et ta töötab õpetajana ning oli huvitav tema kohta rohkem teada saada.

Intervjuu

Soojendusküsimused

Photo by fauxels on Pexels.com

1.    Mis on sinu elu moto?

Ma ei ütleks, et mul on elu moto, aga

arvan, et asjad juhtuvad põhjusega ja sellega tuleb leppida (‘‘it is what it is’’)

2.    Millega meeldib sulle vabal ajal tegeleda?

Käin jõusaalis; katsetan nüüd sügisest joogat, kus käin kaks korda nädalas; loen ilukirjandust; veedan aega sõpradega. 

3.    Nimeta üks asi, mida oled alati tahtnud teha? Miks just seda?

Praegusel hetkel tahan rohkem reisida, uueks sihtkohaks oleks Kolumbia. Veel tahaks tätoveeringuid: ühte raamatutest, kuna mulle meeldib lugeda, ja teist tammepuust oma perekonnanime tõttu.

Süvenevad küsimused

1.    Kellena sa töötad?

Olen hetkel 6.-8. klasside eesti keele ja kirjanduse õpetaja.

2.    Miks valisid õpetaja kutsumuse?

Tundus peale gümnaasiumit õige otsus, kuna see garanteerib mul töö terveks eluks. Teadsin, et kui mulle see eriala ja töö ei meeldi, siis saan alati midagi muud teha.

3.    Mis toetab sinu arengut valitud erialal?

See, et töötan õppimise kõrvalt selles samas valdkonnas ning et saan pidevalt tagasisidet oma õpilastelt.

4.    Millise õpetajana sa ennast näed? Mis on sinu tugevused?

Praegu tunnen, et olen koolis see tore noor ja lahe õpetaja, aga näen, et arenguruumi on tohutult. Tugevuseks on kindlasti see, et olen noortega väga sina peal, mis võib mingitel hetkedel töös ka raske olla (ma ei suuda ennast ‘‘kehtestada’’ ehk klassis läheb lärmiks), sest nad ei pea mind minu nooruse tõttu autoriteediks. Olen tehnoloogiaga väga sina peal ja pidevalt kasutan tunnis digitehnoloogiat, teised õpetajad väga mitte.

5.    Milline on sinu kui õpetaja roll õpilaste kujundamisel, lisaks teadmiste andmisele?

Pean neid ka suunama, kuidas olla normaalne inimene. Palju on erinevaid probleeme, mida on vaja lahendada, eriti, mis puudutab suhtlemist. Pean olema neile avatud kuulaja.

6.    Kuidas motiveerid õpilasi õppima?

Olen selles suht kehv ausalt öeldes. Mul on erinevate klassidega erinevad süsteemid, nt koguvad punkte ja saavad ise klassiga valida, mida me teeme tunnis või siis aktiivsete õpilaste nimed lähevad kirja ja kontrolltöö päeval loosin välja inimese, kes ei pea tööd tegema. Samas näen, et süsteemid ei tööta 7.-8. klassis, sest murdeiga on vist nii tugevalt peal, et tunnis on vaja pidevalt ennast ‘‘tõestada’’ ja ülbitseda.

7.    Milline on olnud organisatsiooni roll sinu erialasel arengul?

Töökoht ei ole mul erialasel arengul väga toetanud: minu tunde ei käida vaatamas ja vestluseid ega tagasiside kohtumisi pole. Alustavale õpetajale ütlen ausalt, et halb.

8.    Mis paneb sind tundma, et oled organisatsiooni väärtuslik ja hinnatud liige?

Tunnen, et olen osa organisatsioonist, aga kuna ei ole seal töötanud aastakümneid nagu paljud teised õpetajad, siis pole veel see n-ö põhiliige.

9.    Kas eelistad töötada iseseisvalt või meeskonnas?

Oleneb. Tavaliselt nokitsen siiski ise. Ka minu töökohas on vähe koostööd, harjunud ise asju tegema.

10. Kuidas kirjeldad ennast kui meeskonna liiget? Millised on sinu tugevused ja arenguvajadused?

Olen hea kuuletuja. Kui mulle anda ülesanne, siis teen selle alati ära. Ja korralikult. Tunnen, et suhtlemisoskust peab siiski rohkem viluma, rohkem jagama oma mõtteid ja tundeid. Teised ei näe minu pähe ja ei tea, mis seal toimub.

11.  Kuidas tuled toime stressirohkete olukordade ja meeskonnas tekkivate erimeelsuste ning konfliktidega?

Tavaliselt ei võta endale juhipositsiooni, aga ma ei ole ka konfliktne inimene ning seetõttu ei tule isegi meelde, et oleks selliseid olukordi olnud, kus peab midagi klattima hakkama. Eelnevad ülikooli rühmatööd on pigem halvad olnud: inimesed ei tee midagi ja siis pead ise püüdma päästa viimasel minutil midagi. See tavaliselt ajab närvi küll. Ja siis ma ei ole tavaliselt midagi öelnud 😛

12. Miks valisid õpingute jätkamiseks Haridustehnoloogia eriala?

Ei tahtnud edasi magistrisse mitme aine õpetajaks minna õppima, sest õpetaja baka oli minu jaoks ajusurm. Olin eelneval poolaastal veel saanud koolis õpetada informaatika tunde, kuna kedagi teist ei ole võtta, ning nägin, kuidas õpilased ei oska arvutis mitte midagi teha. See kõnetas mind ja peale seda ma avastasin haridustehnoloogia õppekava: tundus loogiline valik, nii saan õpilasi digipädevustega aidata.

13. Kuidas sa kasutad oma haridustehnoloogia alaseid teadmisi/oskusi töös õpetajana?

Ohverdan väga palju oma aega tundidest, et õpilaste digioskuseid arendada. Selleks kasutan all olevaid lehekülgi.

14.  Milliseid veebikeskkondi kasutad/oled kasutanud õpetamisel?

Praegu võtsin kasutusele Schoolaby, kuhu laen üles tunnis kasutatavaid materjale. Lõbusateks hetkedeks on alati Kahoot ja quizizz; arvutiklassis käime nt kirjandeid ümber kirjutamas ja vormistamas. Nii saan neile ka õpetada, kuidas kooli Outlooki programmid töötavad.

Kokkuvõtvad küsimused

1. Kuidas on kulgenud sinu õpingute algus? Mida uut oled selle lühikese aja jooksul juba õppinud?

Väga põnev on olnud! Ma pole õppimise vastu enne nii suurt huvi tundnud. Mulle esimest korda elus vist meeldib koolis käia. Õppinud olen nii mõndagi: esiteks, kõik mõisted, mis on seotud haridustehnoloogiaga, mis meil tundidest läbi on käinud. Teiseks, kogu andragoogika pool on mulle täiesti uus.

2. Mis on olnud õpingute juures ootamatu või üllatav?

Kui koostöine see on. Sain aru, et magister on põhimõtteliselt üks suur 21.sajandi oskuste rakendamine: koostöö, suhtlemine, digipädevus, loovus. Baka oli nagu vana 19.sajandi kool, magister juba tänapäevane.

3. Kus sa ennast 5 aasta pärast näed?

Loodan, et olen kuskil haridustehnoloog. Praegu ei tunne, et edasine suund oleks koolis, võib olla mõnes muus asutuses. Tahaksin välismaal elada mõnda aega.

4. Kui sa saaksid iseendale sinna jõudmiseks midagi soovida, siis mis see oleks?

Julgust ja kannatust. Võta rohkem aega iseendale ja ära suru oma probleeme alla.

Intervjuu läbiviimine ei olnud minu jaoks uus kogemus, kuid oli siiski huvitav . Suhtlus sujus hästi, intervjuu küsimused olid loogilises järjestuses ja tundus, et intervjueeritaval oli neile hea vastata. Intervjuu kulges mõnusas õhkkonnas ja andis vastused mulle huvi pakkunud teemade kohta ning sain oma kursusekaaslase kohta rohkem teada.

Huvitav oli teada saada, milliste raskustega noor õpetaja peab kooli silmitsi seisma.

Loetud materjal

Kilpatrick, S., Barrett, M. & Tammy, J. (2012). Defining learning communities.

Kodune turvaaudit ja juhendmaterjal

Käesolev audit on koostatud perele, võttes arvesse kõiki koduseid võrguseadmeid ja iga pereliikmete isiklikke võrku ühendatud seadmeid. Auditi eesmärk on kaardistada olemasolevad seadmed ning selgitada välja, kuidas on tagatud seadmete turvalisus, millised on ohud ja riskid seoses turvalisusega.

1.Võrku ühendatud seadmed

  • Wifi ruuter
  • Digiboks
  • Nutiteler
  • Nutitelefon – 4
  • Sülearvuti – 2
Joonis 1. Pere võrku ühendatud seadmete skeem

2. Auditi kontrollküsimused

Netiühendus

Kas netiühendus on koodiga kaitstud?

Arvuti

Kas operatsioonisüsteemi uuendused on aktiveeritud?

Kas arvutisse on paigaldatud viirusetõrje ning selle uuendused on aktiveeritud?

Kas viirusetõrje on seadistatud kontrollima arvutisse sisenevaid faile (näiteks meilimanused, allalaetavad failid jms)?

Kas arvutisse on paigaldatud tulemüür ning kas see on aktiivne?

Kas igal arvutikasutajal on oma konto?

Kas kõikidel kontodel on tugev parool?

Nutitelefon

​Kas on olemas ekraanilukk, nagu PIN või muster?

Kas operatsioonisüsteemi uuendused on sisse lülitatud?

Kas nutitelefonis on lubatud paigaldada äppe kuskilt mujalt kui Google Play või App Store kaudu?

Kas nutitelefonile on paigaldatud viirusetõrje?

Kas nutitelefoni netipakett on piisav, et mitte kasutada avalikku WiFi -t?

Kas nutitelefonil on sisse lülitatud asukoha määramine, et seda leida, juhul kui telefon kaob?

Kas nutitelefonil on sisse lülitatud varukoopiate tegemine?

Kas nutitelefonil on sisse lülitatud andmete krüpteerimine?

Kas kõiki rakendusi, mis on telefoni paigaldatud, on vaja?

Tarkvara

​Kas kasutatava tarkvara uuenduste kontroll on sisse lülitatud?

Kas kõiki kasutajakontosid on vaja?

Kas kõikidel kasutajakontodel on turvaline parool?

Kas erinevatel keskkondadel, mida kasutatakse, on seatud erinev parool?

Kas paroole hoitakse turvaliselt, näiteks mõne paroolihalduri abil?

Kas on oht, et mõni kasutajatest võib käivitada või alla laadida kahjulikke faile?

3. Auditi tulemused

Neljaliikmelise perre kuuluvad ema, isa, laps 1, 9 aastane ja laps 2, 7 aastane. Elatakse linnas, eramajas. Maja ei ole ühendatud nutika kodu lahendustega ning kodus ei kasutata ühtegi võrku ühendatavat majapidamisseadet.

Kodune wifi võrk on kaitstud parooliga, mida teavad pereliikmed ja mõned lähedasemad inimesed. Arvutid on kaistud tulemüüri, viirusetõrje ja parooliga. Ema arvuti on ainult tema enda kasutuses, isa arvutile on ligipääs ka lastel. Arvuteid kasutatakse ka avalikes võrkudes.

Kõigi pereliikmete telefonides kasutatakse ekraanilukke. Laste telefonide internetimaht on piisav, et nad ei pea kasutama avalikke wifi võrke, vanemad kasutavad telefone tihemini ja kasutavad ka avalikke võrke. Laste nutitelefonidel on peal piirangud, millistele äppidele ja sisule nad ligi pääsevad ning vanematel on võimalik jälgida, milliseid äppe nad on kasutanud. Vanematel on võimalik läbi äppi jälgida ka laste liikumisi. Äppe laetakse alla ainult Google Play või App Store kaudu, lastel ei ole võimalik iseseisvalt äppe alla laadida. Ema ja isa telefonis olevad failid varundatakse pilve, laste telefonidest tehakse ebaregulaarselt varukoopiaid.

Isa

Isa ei kasuta sülearvutit igapäevaselt, vaid ainult vajadusel. Arvuti on kaitstud viirusetõrje, tulemüüri ja parooliga. Viirusetõrje uuendused on aktiveeritud ja tulemüür on aktiivne. Arvutit kasutavad ka lapsed, kuid kõik teevad seda ühe konto alt. Kontole sisenemiseks on vaja kasutada parooli, kuid loodud parool on nõrk – koosneb neljast numbrist. Arvutit kasutab ta ainult kodus, seega kasutatakse seda ainult koduses wifi võrgus.

Nutitelefoni kasutab ta igapäevaselt, nii töö kui eraasjade ajamiseks ning see on kaitstud ekraanilukuga. Operatsioonisüsteemide uuendused on sisse lülitatud ja äppide alla laadimiseks kasutab ta ainult Google Playd. Viirusetõrjet nutitelefoni paigaldatud ei ole. Ta kasutab ka avalikke Wifi võrke. Asukoha määramine ja andmete krüpteerimine ei ole sisse lülitatud. Telefonis olevad failid salvestuvad automaatselt pilve.

Isa seadmete tarkvara uuenduste kontroll on sisse lülitatud. Kõik loodud kasutajakontod on vajalikud ja neid kasutatakse. Kasutajakontodele loodud paroolid ei ole turvalised ning samu paroole kasutatakse mitmetel kontodel. Paroolide hoidmiseks kasutatakse paroolihalduri abi.

Ema

Ema kasutab arvutit igapäevaselt ning arvuti on ainult tema kasutuses.  Arvuti on kaitstud tulemüüri, viirusetõrje ja parooliga. Arvuti operatsioonisüsteemi ja viirusetõrje uuendused on aktiveeritud. Arvuti kasutajakonto on kaitstud parooliga, kuid see ei ole väga tugev. Arvutit kasutatakse kodus aga ka avalikes võrkudes tööl ja koolis.

Ema nutitelefon on kaitstud ekraanilukuga. Nutitelefoni on lubatud paigaldada äppe ainult App Store kaudu, operatsioonisüsteemide uuendused on sisse lülitatud. Telefonile ei ole paigaldatud viirusetõrjet. Telefoni kasutatakse ka avalikes wifi võrkudes. Asukoha määramine ja andmete krüpteerimine ei ole sisse lülitatud. Varukoopiate tegemine on sisse lülitatud. Enamik telefoni paigaldatud rakendused on vajalikud, kuid on ka neid mida ei kasutata.

Tarkvara uuenduste kontroll on sisse lülitatud. Kõiki olemasolevaid kasutajakontod on vajalikud, kuid nende paroolid ei ole turvalised ja mitmetel kontodel on sama või sarnane parool. Paroolide hoidmiseks kasutatakse paroolihalduri abi.

Laps 1 ja 2

Laps 2 kasutab tihti isa arvutit videode ja multikate vaatamiseks ning googeldamiseks. Arvutit haldab isa, kuid arvutile pole pandud piiranguid, millise sisuga infole laps seal ligi pääseb. On olemas oht, et laps pääseb ligi ebasobivale materjalile ning risk, et ta avab või tõmbab alla kahjulikke faile. Laps 1 kasutab arvutit harva ja pigem kooliga seotud ülesannete täitmiseks.

Nutitelefonidel on lastel ekraanilukk. Äppe on lubatud paigaldada ainult Google Play kaudu ning iseseisvalt nad äppe alla laadida ei saa. Vanemad kasutavad Google vanemliku järelvalve appi, et kontrollida, millistele rakendustele lastel ligipääs on ja milliseid rakendusi nad kasutavad, samuti aitab see kontrollida ekraaniaega. Nutitelefonidel on sisse lülitatud asukoha määramine ning laste telefonides on ka äpid, mille kaudu vanemad saavad jälgida laste asukohta ja teekonda. Nutitelefonidesse ei ole paigaldatud viirusetõrjet ja andmete krüpteerimine ei ole sisse lülitatud. Varukoopiaid tehakse ebaregulaarselt ja andmeid automaatselt ei varundata. Telefonidesse on paigaldatud ainult vajalikud rakendused.

Lastel on ainult vajalikud kasutajakontod ning nende paroole haldavad vanemad. Paroolid on turvalised, nende hoidmiseks ei kasutata paroolihaldurit, emal on need salvestatud oma telefoni.

4. Hinnang auditi tulemustele

Üldiselt on pere digiturvalisus hea, kuid on mitmeid valdkondi, milles saaks turvalisust tõsta. Võrku ühendatud seadmeid on perel perel vähe ja seega on lihtsam neid turvalisena hoida. Wifi ühendus on turvatud parooliga, mis on teada pereliikmetele ja mõnedele lähedasematele inimestele, kes seda külas olles kasutavad. Arvutid on kaitstud viirusetõrje ja tulemüüriga.

Vanemad on kandnud hoolt laste telefonide digiturvalisuse eest ning selles osas on kõik hästi. Murekohaks on turvalisus arvuti kasutamise osas, sest sellega ei ole vanemad jõudnud tegeleda. Vanemad on turvalisuse tagamise võtnud enda peale ja laste teadlikkus digiohutusest on kesine.

Vanemate enda digiturvalisuses on arenguruumi. Kasutatakse nõrki paroole ja sama parooli mitme kasutaja puhul. Asukoha määramine, et telefoni kadumis korral leida ei ole vanematel sisse lülitatud. Ka andmete krüpteerimine ei ole vanemate seadmetes sisse lülitatud. Vanemad peaksid, oma digiturvalisusele rohkem tähelepanu pöörama.

5. Ettepanekud digiturvalisuse tõstmiseks:  

  • Igal pereliikmel võiks arvutis olla oma konto, et vältida vajalike failide kustumist/rikkumist.
  • Laste arvuti kontodel võiksid olla piirangud, millisele sisule ligi pääsetakse ning rakenduste alla laadimine võiks toimuda vanemate poolt kontrollituna.
  • Vanemad võiksid panna rõhku oma kontode kaitsmisele, kasutades turvalisi paroole.
  • Paroolide haldamiseks võiks kasutada paroolihaldurit.
  • Laste digiturvalisuse alaseid teadmisi võiks tõsta, rääkides turvalisusest või kuulata koos mõnda sellekohast koolitust, mis on mõeldud lastele.
  • Vanemad peaksid vaatama üle vajaduse ka laste faile varundada.
  • Kuna Wifi parooli kasutavad aegajalt ka väljaspool peret olevad inimesed siis võiks parooli teatud aja tagant uuendada.
  • Nutitelefonidesse võiks kasutada viirusetõrjet.
  • Avalike Wifi võrkude kasutamisel olla kriitiline ja võimalusel pigem mitte kasutada.  
  • Kõikidel telefonidel võiks sisse lülitada asukoha määramine, et kadumise korral see leida.
  • Üldiselt võiksid vanemad üle vaadata oma pere digiturvalisuse nii arvuti, kui telefonide kasutamisel ning tugevdada oma kasutajakontode paroole.

Kasutatud materjalid

Nutiturvalisus ja kodune turvaaudit https://web.htk.tlu.ee/digitaru/kyberkaitse/chapter/koduse-turvaauditi-tegemine/

Turvaliselt kodus https://mmlaanejoe.wixsite.com/turvaliseltkodus

Kodu digiturvaliseks https://edtechstuff.wixsite.com/kodudigiturve

Haridustehnoloogia ajalugu

Haridustehnoloogia ajalooga tutvumiseks lugesin ma Molnar, A. (1997) artiklit “Computers in Education: A Brief History” (antud artiklit saab lugeda SIIT).

Mida te teadsite haridustehnoloogia ajaloost varem? Haridustehnoloogia ajaloost mul varasemaid teadmisi ei ole. Ma arvan, et ka mõistega “haridustehnoloogia” puutusin ma esimest korda kokku kolm aastat tagasi, kui asusin õppima alushariduse pedagoogikat ning läksin tööle lasteaeda. Arvan, et haridustehnoloogial ei ole väga pikk ajalugu, kuid selle areng on olnud väga kiire ning see on mõjutanud palju tänapäevas haridussüsteemi. Tehnoloogia areng on pakkunud õpetajatele hulgaliselt erinevaid uusi võimalusi, kuid esitanud neile ka palju väljakutseid.

Photo by Expect Best on Pexels.com

Kokkuvõte artiklist ja tähtsamad faktid. Tehnoloogia arenguga hakkas ka maailm muutuma. Inimeste karjäär ei lõppenud enam kesk- või ülikooli haridusega. Tavalisemaks hakkas muutuma elukestev õpe. Muutuvas maailmas tuli inimestel ajaga kaasas käia ja vastavalt muutustele ennast täiendada, et konkurentsis püsida. Tehnoloogia areng on sundinud ka haridust ümber mõtestama, kuna koolid ei ole enam kesksel kohal informatsiooni jagamisel. (Molnar, 1997)

– Esimest korda võeti arvuti kasutusele 1944 (MARK 1) Harvardis ja 1946 (ENIAC) Pennsylvania ülikoolis. 

1974 kasutas üle kahe miljoni õpilase klassiruumis arvuteid.

– Esialgu kasutati arvuteid hariduses peamiselt matemaatikas, inseneri- ja loodusteadustes, matemaatiliste probleemide lahendamiseks.

– Kemeny ja Kurtz töötasid välja arvutipõhise keele Basic, mis levis kiiresti ja mida kasutati arvutipõhiste juhendmaterjalide loomiseks.

-Seymour Papert hakkas seitsmekümnendate alguses välja töötama uut ja teistsugust lähenemist arvutite kasutamisele hariduses. Selleks oli programmeerimiskeel LOGO.

– Seismekümnendate lõpuks olid personaalarvutid juba kõikjal. Arvuti ei olnud enam luksuskaup vaid koolide ja ülikoolide jaoks hädavajalik. Ülikoolid hakkasid sisseastuvatelt tudengitelt nõudma arvutit.

– Sümboolne, ikooniline, visuaalne ja funktsionaalne programmeerimine – selliseid tehnikaid hakati rakendama uutes probleemide lahendamise lähenemisviisides. Arvuti struktureerib probleemi ümber nii, et inimese visuaalne ja tajusüsteem saaks seda hõlpsamini töödelda.

– Virtuaalreaalsus – arvutuslik paradigma vahendatud kogemuste loomiseks. Hüpoteetiline keskkond võimaldab õppijal näha objektide käitumist, selle eesmärk on luua sügavam, intuitiivne arusaam nähtustest, mis asuvad väljaspool inimese taju. Nt reis läbi inimese vereringesüsteemi.

– Hariduse omandamine on muutunud paindlikuks. Ülikoolid pakuvad magistriõppe programme, mida saab läbida täielikult interneti kaudu.

– Interneti plahvatuslik levik lõi uue teadlikkuse organisatsiooni õppimise vajadusest. Moodustati uusi organisatsioonilisi infrastrukuure, et suurendada ja laiendada seda, mida iga üksikisik või organisatsioon suudab saavutada.

– u 1987 töötati välja National Geographics KidsNeti: uuenduslik viis, kuidas tuua uurimuspõhine õpe algkoolilasteni. Lapsed saavad teha ise katseid ja saavad neid võrrelda riiklike ja rahvusvaheliste katsete tulemustega. Aitas suurendada laste huvi teaduse vastu.

– Uuringud näitavad, et õigesti rakendatuna võib haridustehnoloogia olla tõhus vahend õppimiseks.

(Molnar, 1997)

Mis oli uutest teadmistest teie jaoks eriti huvitav või üllatav? Minu jaoks oli antud artikkel väga informatiivne ning ma sain päris palju uusi teadmisi.

Juba selle artikli avaldamis ajal oli selge, et koos kommunikatsioonitehnoloogia arenguga on oluline, et haridus muutuks. Oli aga selge, et haridus ei suuda piisavalt kiiresti muutuda. Mõnikord juhtub aga et muutused sunnitakse peale ja siis ei jää inimestel muud üle, kui selles olukorras kiirelt lahendusi otsida. 2019 hakkas maailmas levima COVID 19 ning see sundis inimesed kodudesse ning õppimine pidi paratamatult kolima ümber veebi. Üldhariduskoolides ei praktiseerita tavapäraselt veebitunde, seega oli see suur katsumus õpilaste ja õpetajate jaoks. Kuid kindlasti andis see ka uue vaate meie haridussüsteemile. Millised on hariduses vajakajäämised, milliseid võimalusi saab kasutada lisaks tavapärasele õppele, milliseid oskusi on vaja õpetajatel, milliseid oskusi on vaja õpilastel?

Üllatav ja huvitav oli lugeda, kui kiiresti toimus haridustehnoloogi areng ning kuidas me oleme tegelikult jõudnud tehnoloogia arengus siia, kus me praegu oleme.

Mille kohta tahaksite täpsemalt uurida? Mis jäi ebaselgeks? Kindlasti tahaks täpsemalt uurida, mis asi on KidsNet, ning tutvuda sellega. Milliseid alternatiive sellele on? Loetu põhjal sooviksin tutvuda ka haridustehnoloogia ajalooga Eesti kontekstis.

Lõpetan selle postituse artiklis olnud küsimusega, mille üle võib igaüks ise arutleda. “However, the driving question for education in the 21st century will be that posed by Herbert Simon on what it means “to know.” Is it what we have in our heads or how well we are skilled to explore the infosphere?” (Molnar, 1977)

ALLIKAD

Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal.  http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx

Õpileping

Antud õpileping on koostatud, et toetada õppeaine Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe läbimist.

Teema  Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Soovin saada uusi teadmisi õpikeskkondadest ja võrgustikest. Kui aus olla siis esialgu on mul selles osas teadmised üsna kesised, kui see on ka põhjus, miks olen selle ainekursuse valinud. Minu valdkondlik huvi on suunatud lasteaeda, milliseid õpikeskkondi saab lasteaias kasutada, kuidas õpikeskkondade ja võrgustike abiga teha koostööd kolleegide ja lapsevanematega ning millised on kasutajasõbralikud ja head õpikeskkonnad.

Photo by Karolina Grabowska on Pexels.com

Eesmärgid  Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

  • Saada baasteadmised ja oskused õpikeskkondade valimiseks.
  • Leida keskkondi, mida on lihtne ja tõhus kasutada kollegidega koostöös ja koolituste läbi viimisel
  • Teha endale selgeks selle õpeaine raames kasutatavad keskkonnad (kuna õppetööks kasutatavaid keskkondi on palju siis vajaliku info üles leidmine tundub esialgu keeruline).
  • .Läbida õppeaine edukalt!

Strateegiad  Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

  • Planeerin oma aega nii, et kõik ettenähtud tööd saaksid õigeaegselt esitatud.
  • Osaleda aktiivselt õppetöös.
  • Õppida iseseisvalt ning luua seoseid õpitu ja oma töö vahel, samuti luua seoseid teistes õppeainetes õpituga.
  • Õppida kaasõpilaste kogemustest ja oma arengul võtta arvesse õppejõudude ja kaasõpilaste kommentaare ja soovitusi.

Vahendid/ressursid Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Iseseisvate tööde koondamiseks olen loonud blogi. Lisaks loen teiste haridustehnoloogia alaseid blogisi. Vahendid eesmärkide saavutamiseks on veel kohustusliku kirjanduse, loengumaterjalid, õpikeskkonnad, õppejõud ja kursusekaaslased, veebikeskkonnad, arvuti ja nutitelefon.

Hindamine  Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

  • Olen esitanud kõik iseseisvad ja grupitööd ning postitanud need oma blogisse.
  • Oman teadmisi erinevatest õpikeskkondadest ja oskan kasutada vähemalt kolme õpikeskkonda.
  • Olen analüüsinud om arengut antud valdkonnas.

Refleksioon

Kui kursus saab läbitud siis lisan siia ka refleksiooni, kuidas õpilepingus kirjutatu oma eesmärke täitis ja õpitulemusi saavutada aitas.

Eakate digipädevuse arendamine

Grupitöö liikmed: Marju Kalda, Aalo Banko, Tuuli Haljaste

Probleem: Digitehnoloogiat kasutades töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes või kogukondades suheldes on vaja teatud digipädevusi, nt kriitilist mõtlemist, analüüsioskust ja võõrkeeleoskust (Haridus- ja Teadusministeerium, 2014), mis kahjuks paljudel eakatel inimestel puuduvad ja seetõttu langevad nad kergemini petuskeemide ohvriks.

Sihtgrupp: Sihtgrupiks on eakad inimesed, kes üldiselt on digipädevad ja kasutavad aktiivselt nutiseadmeid, nii igapäevaseks suhtluseks, kui ka sotsiaalmeedia kasutamiseks, uudiste lugemiseks, internetist tellimiseks jms. Kuigi nad on digiseadmete aktiivsed kasutajad puuduvad neil teadmised digiturvalisusest.

Photo by Juan Pablo Serrano Arenas on Pexels.com

Persoona 3

Mihkel on 60 aastane aktiivne ajaga kaasas käiv inimene, seoses oma tööga on ta pidanud arendama oma digipädevusi, ta oskab kasutada põhilisi kontoriprogramme ja suhtluskanaleid, ta kasutab igapäevaselt nutitelefoni ja arvutit. Vabal ajal loeb ta veebipõhiseid ajalehti, suhtleb oma lähedastega sotsiaalmeedias, tellib asju nii eesti kui välismaa veebipoodidest, broneerib reise ja teenuseid, vaatab videosi/filme. Kuna tema teadmised digiturvalisusest on puudulikud siis satub ta aegajalt kahtlastele lehekülgedele, ning tema arvuti on sagelid hädas viirustega ning olnud ka olukordi kui ta maksab teenuste eest, millest ta täpselt aru ei saa.

Koolituse eesmärk:

  • Suurendada digiturvalisusega seotud teadmisi ja oskusi neid praktikas kasutada.
  • Toetada turvalise nutiseadme/arvuti kasutamise oskust.
  • Toetada oskust veebilehekülgi ja reklaame kriitiliselt hinnata.

Koolituse läbinu:

  • Teab digiturvalisuse põhimõtteid ja oskab seadmeid kasutada turvaliselt.
  • Oskab kriitiliselt hinnata veebist saadavat infot ning teab millal seda eirata.
  • Oskab teksti sisu lugedes aru saada pahatahtlikest skeemidest ning oskab kaitsta oma isikuandmeid.