Haridustehnoloogia ajalooga tutvumiseks lugesin ma Molnar, A. (1997) artiklit “Computers in Education: A Brief History” (antud artiklit saab lugeda SIIT).
Mida te teadsite haridustehnoloogia ajaloost varem? Haridustehnoloogia ajaloost mul varasemaid teadmisi ei ole. Ma arvan, et ka mõistega “haridustehnoloogia” puutusin ma esimest korda kokku kolm aastat tagasi, kui asusin õppima alushariduse pedagoogikat ning läksin tööle lasteaeda. Arvan, et haridustehnoloogial ei ole väga pikk ajalugu, kuid selle areng on olnud väga kiire ning see on mõjutanud palju tänapäevas haridussüsteemi. Tehnoloogia areng on pakkunud õpetajatele hulgaliselt erinevaid uusi võimalusi, kuid esitanud neile ka palju väljakutseid.
Kokkuvõte artiklist ja tähtsamad faktid. Tehnoloogia arenguga hakkas ka maailm muutuma. Inimeste karjäär ei lõppenud enam kesk- või ülikooli haridusega. Tavalisemaks hakkas muutuma elukestev õpe. Muutuvas maailmas tuli inimestel ajaga kaasas käia ja vastavalt muutustele ennast täiendada, et konkurentsis püsida. Tehnoloogia areng on sundinud ka haridust ümber mõtestama, kuna koolid ei ole enam kesksel kohal informatsiooni jagamisel. (Molnar, 1997)
– Esimest korda võeti arvuti kasutusele 1944 (MARK 1) Harvardis ja 1946 (ENIAC) Pennsylvania ülikoolis.
– 1974 kasutas üle kahe miljoni õpilase klassiruumis arvuteid.
– Esialgu kasutati arvuteid hariduses peamiselt matemaatikas, inseneri- ja loodusteadustes, matemaatiliste probleemide lahendamiseks.
– Kemeny ja Kurtz töötasid välja arvutipõhise keele Basic, mis levis kiiresti ja mida kasutati arvutipõhiste juhendmaterjalide loomiseks.
-Seymour Papert hakkas seitsmekümnendate alguses välja töötama uut ja teistsugust lähenemist arvutite kasutamisele hariduses. Selleks oli programmeerimiskeel LOGO.
– Seismekümnendate lõpuks olid personaalarvutid juba kõikjal. Arvuti ei olnud enam luksuskaup vaid koolide ja ülikoolide jaoks hädavajalik. Ülikoolid hakkasid sisseastuvatelt tudengitelt nõudma arvutit.
– Sümboolne, ikooniline, visuaalne ja funktsionaalne programmeerimine – selliseid tehnikaid hakati rakendama uutes probleemide lahendamise lähenemisviisides. Arvuti struktureerib probleemi ümber nii, et inimese visuaalne ja tajusüsteem saaks seda hõlpsamini töödelda.
– Virtuaalreaalsus – arvutuslik paradigma vahendatud kogemuste loomiseks. Hüpoteetiline keskkond võimaldab õppijal näha objektide käitumist, selle eesmärk on luua sügavam, intuitiivne arusaam nähtustest, mis asuvad väljaspool inimese taju. Nt reis läbi inimese vereringesüsteemi.
– Hariduse omandamine on muutunud paindlikuks. Ülikoolid pakuvad magistriõppe programme, mida saab läbida täielikult interneti kaudu.
– Interneti plahvatuslik levik lõi uue teadlikkuse organisatsiooni õppimise vajadusest. Moodustati uusi organisatsioonilisi infrastrukuure, et suurendada ja laiendada seda, mida iga üksikisik või organisatsioon suudab saavutada.
– u 1987 töötati välja National Geographics KidsNeti: uuenduslik viis, kuidas tuua uurimuspõhine õpe algkoolilasteni. Lapsed saavad teha ise katseid ja saavad neid võrrelda riiklike ja rahvusvaheliste katsete tulemustega. Aitas suurendada laste huvi teaduse vastu.
– Uuringud näitavad, et õigesti rakendatuna võib haridustehnoloogia olla tõhus vahend õppimiseks.
(Molnar, 1997)
Mis oli uutest teadmistest teie jaoks eriti huvitav või üllatav? Minu jaoks oli antud artikkel väga informatiivne ning ma sain päris palju uusi teadmisi.
Juba selle artikli avaldamis ajal oli selge, et koos kommunikatsioonitehnoloogia arenguga on oluline, et haridus muutuks. Oli aga selge, et haridus ei suuda piisavalt kiiresti muutuda. Mõnikord juhtub aga et muutused sunnitakse peale ja siis ei jää inimestel muud üle, kui selles olukorras kiirelt lahendusi otsida. 2019 hakkas maailmas levima COVID 19 ning see sundis inimesed kodudesse ning õppimine pidi paratamatult kolima ümber veebi. Üldhariduskoolides ei praktiseerita tavapäraselt veebitunde, seega oli see suur katsumus õpilaste ja õpetajate jaoks. Kuid kindlasti andis see ka uue vaate meie haridussüsteemile. Millised on hariduses vajakajäämised, milliseid võimalusi saab kasutada lisaks tavapärasele õppele, milliseid oskusi on vaja õpetajatel, milliseid oskusi on vaja õpilastel?
Üllatav ja huvitav oli lugeda, kui kiiresti toimus haridustehnoloogi areng ning kuidas me oleme tegelikult jõudnud tehnoloogia arengus siia, kus me praegu oleme.
Mille kohta tahaksite täpsemalt uurida? Mis jäi ebaselgeks? Kindlasti tahaks täpsemalt uurida, mis asi on KidsNet, ning tutvuda sellega. Milliseid alternatiive sellele on? Loetu põhjal sooviksin tutvuda ka haridustehnoloogia ajalooga Eesti kontekstis.
Lõpetan selle postituse artiklis olnud küsimusega, mille üle võib igaüks ise arutleda. “However, the driving question for education in the 21st century will be that posed by Herbert Simon on what it means “to know.” Is it what we have in our heads or how well we are skilled to explore the infosphere?” (Molnar, 1977)
ALLIKAD
Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx
Marju Kalda 
Väga hea kokkuvõte ja hea küsimus lõppu pandud, mis annab mõtlemisainet.
LikeLike